FREASCO – Seksismi ja seksuaalse ahistamiseta õppeasutus

Akadeemilise personali ja õpetajate ning tudengite ja õpilaste uuringu tulemuste kokkuvõte

FREASCO projekt – Seksismi ja seksuaalse ahistamiseta õppeasutus, on Euroopa Komisjoni kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames rahastatud ning selle eesmärk on varakult märgata seksismi ja seksuaalse ahistamise juhtumeid ning nendest teada anda, ennetada soolist vägivalda koolis ja ülikoolis: Selleks töötatakse välja digitaalsed vahendid ning koostatakse selles valdkonnas suuniseid koolidele ja ülikoolidele.

Eelkõige käsitleb projekt seitsme partneri koostööd neljas riigis (Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ja Eestis), et saavutada järgmised konkreetsed eesmärgid:

  • ennetada seksuaalse ahistamise, soolise vägivalla, stereotüüpide, homofoobia ja diskrimineerimise juhtumeid ning tõsta teadlikkust nendes küsimustes;
  • töötada välja ja levitada õpetajatele ning kooli/ülikooli töötajate jaoks praktilisi vahendeid seksuaalse ahistamise ja soolise vägivalla tuvastamiseks ja ennetamiseks;
  • jälgida ja parendada soolise vägivalla vastu võitlemise meetodite rakendamist Euroopa koolides ja ülikoolides;
  • tugevdada kooli ja ülikooli töötajate rolli võitluses seksuaalse ahistamise ja soolise diskrimineerimisega.

Projekti üheks etapiks oli partnerriikides olukorra kaardistamine, mille tarvis viidi läbi veebipõhine uuring õpilaste/tudengite ja akadeemilise personali/õpetajate seas.

Uuring

Perioodil septembrist novembrini 2021 viidi Eesti, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka kõrg- ja keskkoolide personali ja õppurite seas läbi veebipõhine uuring. Kokku osales uuringus 658 akadeemilise personali esindajat/õpetajat ja 1815 tudengit/õpilast. Uuringus mõõdeti akadeemilise personali/õpetajate ja (üli)õpilaste teadlikkust ja teadmisi seksismi, seksuaalse ahistamise ning seksuaalse ahistamise ja homofoobia kohta.

Tulemused – (üli)õpilased

Üle poole õpilastest hindavad, et mõõdukalt tõsised või väga tõsised on koolikeskkonnas järgnevad olukorrad: homofoobsete sõnumite kuulmine (57%); seksuaalne rünnak (nt keha katsumine, mittesoovitud puudutamise ja suudlemise katse) (55%); homofoobsete sõnumite saamine (52%) ja seksuaalse alatooniga solvangute kuulmine (51%). Ligi kolmveerand (72%; 1210/1664) õpilastest ei teadnud oma koolis või ülikoolis/kolledžis ühtegi konkreetset juhist sobimatu seksuaalkäitumise ennetamise ja ohjamise kohta. Seega on oluline, et koolides oleks koostatud kindlad juhendmaterjalid, mis käsitlevad ebasobiva seksuaalse käitumise juhtumeid ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Eriti on tarvis vastust küsimustele, et kuhu, kellele, kuidas raporteerida. Kui antud materjalid on olemas, siis tuleb sellest koostada kergestiloetav, arusaadav lühiversioon ning teha see laialdaselt kättesaadavaks teadetetahvlitel ning veebilehtedel. Üldlevinud arvamus on, et noored kurdavad pigem oma muresid kas eakaaslastele või hoiavad enda teada. Antud uuringust selgus, et noored peavad oluliseks usaldusväärse
täiskasvanu poole pöördumist. Sobimatu seksuaalkäitumise korral koolis või ülikoolis/kolledžis leidsid õpilased, et abi saamiseks tuleb pöörduda kooli/ülikooli nõustaja/psühholoogi, õpetaja ja/või politsei poole. Kommentaaride lahtris toodi korduvalt välja mure korral lapsevanema/ema kui usaldusväärse inimese poole pöördumise võimalus.
Õpilaste arvates langevad sageli või väga tihti ebasobiva seksuaalse käitumise ohvriteks heteroseksuaalsed naised (44%) ja geid (40%). Mitte kunagi või harva langevad õpilaste hinnangul ohvriteks heteroseksuaalseid mehed (66%).

Tulemused – õpetajad

Enamik personali esindajatest (Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ca 90%, Eestis ca 65% vastanutest) leiab, et ebasobiva seksuaalse käitumise käsitlemine töökohal on oluline. Soolised stereotüübid on visad kaduma ja meeste-naiste võrdõiguslikkuse suunal on veel palju teha. 71% vastanutest arvab, et naised saavad töökohal vähem tunnustust kui nende meeskolleegid. 59% vastanutest tunneb, et naistel on töökohal samad võimalused, mis meestel ning ligi pooled (47%) ei nõustunud väitega, et mehi edutatakse suurema tõenäosusega kui naisi. Samas meeste edutamise küsimuse puhul veidi üle kolmandiku (37%) arvab siiski, et mehi edutatakse tõenäolisemalt ja kuuendik (16%) väidab, et ei tea
meeste eelisedutamisest. 9% personalist märkis, et kuulevad sageli või väga sageli seksuaalse alatooniga kommentaare ja kommentaare keha/välimuse kohta.
56% vastanutest ei teadnud, kas nende õppeasutuses on olemas juhised (juhend) ebasobiva seksuaalse käitumise vältimiseks ja juhtumite lahendamiseks. Veerand vastanutest väitis, et ametlik dokument on olemas ja kasutuses. Sekkumist ja tegutsemist oodatakse juhtkonna poolt: 64% leiab, et ebasobiva seksuaalse käitumise korral on oluline teavitada abi saamiseks osakonna juhatajat/koolijuhti.