Vägivalla tsükliteooria
Inimesel, kes pole ise vägivalla all kannatanud, tekib sageli küsimus:
- miks hakkab mees lööma, ähvardama ja alandama oma partnerit?
- miks laseb naine – sageli aastaid – seda endaga toimuda, selle asemel et koheselt vägivaldsest suhtest lahkuda?
Eriti raskelt mõistetav on väljaspoolseisjale asjaolu, et vaatamata kõige suurematele julmustele tunneb naine end siiski mehega emotsionaalselt seotuna.
Ameerika sotsiaalteadlane ja terapeut Lenore Walker töötas oma kogemuste põhjal välja teooria, mis üritab seletada vägivaldse paarisuhte dünaamikat ja kulgu. Tema väitel valitsevad vägivallaaktide puhul partnersuhtes teatavad seaduspärasused. Kui üks partneritest sellest ringist välja ei murra, kaldub vägivald kord-korralt intensiivistuma ja tsüklid sagenema. Selles mudelis kirjeldatud kõikumine vägivalla kasutamise ja kahetsusfaaside vahel viib selleni, et naise eneseväärtustunne ja tegutsemisvõime järjest vähenevad.
Skeem on kokkuvõtlikult järgmine:
Esimene faas: Löömise hetkel elab mees välja oma emotsionaalse pinge ja tunneb hetkeks kergendust: tegevusega tõrjutakse hirmu- ja teadvusetuse-tunne.
Teine faas: Meest täidab jahmumine: Mida ma tegin! Taastub enesekontroll.
Kolmas faas: Mees tunneb kahetsust. Ta näeb oma partneri vigastusi ja tunneb kaasa. Mõned mehed hakkavad selles faasis vabandust paluma, lubadusi andma: “seda ei juhtu enam mitte kunagi!” Mõned mehed ei ütle midagi, aga kingivad selle asemel naisele järgmisel päeval lilli. Mõned mehed ei näita kahetsust välja, vaid lihtsalt vaikivad.
Neljas faas: Järgneb uus armumise ja harmoonia periood. Sageli valdab mõlemaid erakordne teineteisemõistmise ja läheduse tunne, paar on lootusrikas.
Viies faas: Mees käitub sõbralikult, et säilitada hea suhtekliima. Samaaegselt tabavad teda aga mõtted: “See polnud küll hea, mida ma tegin, aga lõppude lõpuks käitus ka tema valesti. Ta teab väga hästi, et ei peaks minuga nii mängima!” Niisuguste mõtetega vabastab mees end süütundest.
Kuues faas: Pikkamisi kuhjuvad taas pinged ja agressioonid, sest tegelikku konflikti ei lahendatud. On ainult aja küsimus, kui vanad haavad jälle lahti kistakse.
Seitsmes faas: Üks vale sõna, üks vasturääkimine, üks naise “vale” käitumine, ja mees virutab. Tsükkel algab uuesti.
Uurimused on näidanud, et niisuguse partnersuhte käigus
- muutuvad vägivallaaktid järjest brutaalsemaks
- kahetsuse ja armastusväärsuse faasid lühenevad
- pingekasvu faasid osutuvad suhtes järjest määravamaks.
Oluline on meeles pidada, et vägivallaakti puhul lasub vastutus teo eest igal juhul vägivallatsejal. Enamus vägivallatsejaid püüavad näidata oma käitumise kahjulikku mõju väiksemana ning süüdistavad oma partnerit, et just tema pani vägivallatseja “kontrolli kaotama”. Paljud vägivallatsejad õigustavad oma käitumist väitega, et ohver “oli selle ära teeninud”. Sellegipoolest ei teeni keegi kunagi ära peksmist ja perevägivallal pole midagi pistmist kontrolli kaotamisega. On võimalik küll teist inimest vihale ajada, kuid pole võimalik sundida teda käituma vägivaldselt. Vägivallatsemine on inimese isiklik valik ja vägivallatsejad on sellise käitumise eest vastutavad.
Paljud vägivallatsejad kasutavad alkoholi ja narkootikume. Nendel juhtudel on oluline silmas pidada, et mõnuainete tarvitamine pole kunagi vägivaldse käitumise põhjus, vaid tihti lihtsalt vabandus. Paljud alkohoolikud ja narkootikumide kasutajad võivad küll saavutada kainuse, kuid jätkavad oma partneri ja/või lapse löömist ka hiljem. Selleks, et vägivalda peatada, tuleb tegeleda mõlema probleemiga – nii peksmise kui mõnuainete tarvitamisega.
Suhtes, milles toimub vägivallatsemine, pole võimalik konstruktiivne suhtlemine. Selleks, et väljuda vägivallaringist, peab vägivallatseja võtma endale vastutuse oma tegude eest ja otsima abi.
