Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev

15. juuni – ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev

Eakatevastane vägivald on kogu maailmas tõsine sotsiaalne probleem. Ehkki see mõjutab kõiki sugusid, mõjutab see ebaproportsionaalselt just naisi. Vanemad naised puutuvad tavaliselt kokku suurema vägivallaohuga mitte ainult vanuse, vaid ka soo tõttu. Taolist vägivalda ei peeta prioriteetseks, kuna seda ümbritsevad häbi ja stigma, mis koos asjakohaste teenuste puudumisega hoiab vägivallast teatamise määra madala.

Ülemaailmse eakate väärkohtlemise teadvustamise päeva eesmärk on edendada eakate väärkohtlemise ja hooletusse jätmise paremat mõistmist ning suurendada teadlikkust eakatevastast vägivalda mõjutavatest kultuurilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja demograafilistest protsessidest. MARVOW projektipartnerid ühinevad kampaaniaga, et fookusesse tuua konkreetselt väärkohtlemise ohvriks langenud vanemaid naisi ja kõigi protsessis osalevate asutuste omaavahelist koostööd.

 

Vanemate naiste vastu suunatud vägivald on nähtamatu

Vanemad naised seisavad sageli silmitsi mitmesuguste hooletusse jätmise vormidega – füüsilise, psühholoogilise, meditsiinilise ja sotsiaalsega. See on vägivalla vorm, mida sageli ei märgata ja seetõttu sellega ei arvestata. Vanemad inimesed puutuvad kokku paljude tõketega, mistõttu on vägivalla äratundmine ning sellest teatamine palju vähem tõenäoline. MARVOW projekti eesmärk on tõsta teadlikkust ja tagada, et eakamaid vägivallaohvreid tunnustatakse ja nad saavad vajalikku tuge.

Vanemate naiste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemiseks on oluline kõigi asjaosaliste teadmiste suurendamine nähtuse spetsiifikast ja erinevate asutuste koostöö arendamine taoliste juhtumite lahendamisel.

 

Oluline on ametitevaheline koostöö

Kaheaastane EL-i projekt “MARVOW” tegeleb naistevastase soolise vägivalla probleemiga ja töötab välja esimese võimalike ohvritega kokku puutuvaid riiki, KOV organisatsioone ja vabaühendusi ühendava koostöö mudeli eakate vägivallaohvrite ja vägivallatsejate jaoks. Projektimeeskond viib läbi vanemate ohvrite juhtumiarutelusi ja töötab välja mudeli toetamiseks mitmeid uuenduslikke meetodeid, järgides vajaduspõhist lähenemisviisi ja kaasates sidusrühmi.

Viimase aasta vältel on projektimeeskond loonud koostöövõrgustikke, mis tegelevad konkreetselt vanemate naiste vastu suunatud vägivalla juhtumitega, kaasates eakate hooldusteenuseid, sotsiaaltöötajaid, tervishoiuteenuse osutajaid, politseid, ohvriabi ning naiste tugikeskusi. Osalejad saavad vastavat koolitust, vahetavad parimaid praktikaid ja töötavad välja ühiseid lahendusi levinud probleemidele. Alates 2020. aasta lõpust rakendatakse seda mudelit mitmes Austria, Eesti ja Kreeka piirkonnas. Projekt on kokku toonud üle 300 spetsialisti – esimestel kohalikel koolitustel osales ligi 150 spetsialisti.

Kaasatud sidusrühmadele tutvustatakse eakate naiste vastu suunatud vägivalla juhtumite puhul asutustevahelist koostööd, eelkõige kahe lähenemisviisi kaudu: kogu süsteemi hõlmavad kohtumised ja juhtumiarutelud. Kogu süsteemi hõlmavad kohtumised on võimalus arutada süsteemi väljakutseid, millega ametid peavad kokku puutuma, et rahuldada vanemate ohvrite ja nende väärkohtlejate erinevaid vajadusi, samuti võimalusi teenuste paremaks muutmiseks. Juhtumikonverentsidel arutletakse vanemate naiste vastu suunatud vägivalla juhtumeid ning võimaldatakse osalevatel asutustel teavet vahetada ja ühtset lähenemisviisi kavandada.


Eesti spetsialistide vaated

Eestis on projekti elluviimise piirkondadeks Tartu ja Narva. Kuna pandeemia tõttu on kohtumised olnud virtuaalsed, siis on kujunenud kohtumised eesti ja vene keelsete spetsialistide aruteludeks.

Erinevad osapooled on tõdenud, et aastate vältel on ametitevaheline suhtlemine paremaks läinud. Peamine mure on andmekaitse ja perekonnaelu puutumatusega – millal on õigustatud info jagamine ning mil määral on tugiteenustel õigust sekkuda?

Riiklikult on oluline lisada eakate (vajaduste) teema kõigisse arengukavadesse ja –strateegiatesse, vaid see tagab, et probleemi tunnustatakse ning sellega ka tegeletakse.

Samas on tõdetud, et kui ohver on juba mõne asutuse vaateväljas, siis omavaheline suhtlus pigem toimib ja leitakse parim võimalik lahendus. Probleemiks on eakate ohvriteni jõudmine, nende leidmine. Seetõttu on oluline kogukondliku märkamise ja teavitamise arendamine, mis loovad parema homse meile kõigile ning abivajaja saab vajaliku toe.

 

***

Projekti koordinaator Eestis on MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Lisainfo MARVOW projekti kohta on leitav aadressil www.marvow.eu ja Facebookis www.facebook.com/marvow.eu.project.

***