Simon Gittany tunnistati süüdi oma pruudi Lisa Cecilia Harnumi mõrvas

theguardian.com (27. november 2013), originaalartikkel saadaval: http://www.theguardian.com/world/2013/nov/27/sydney-balcony-death-simon-gittany-found-guilty-of-murdering-fiancee

Simon Gittany tunnistati süüdi oma pruudi Lisa Cecilia Harnumi mõrvas, süüdistuse kohaselt viskas ta naise ühe Sydney kõrghoone rõdult alla.

Gittany (40) seisis liikumatult ja tema tüdruksõber Rachelle Louise hakkas karjuma, kui kohtunik Lucy McCallum Sydney kolmapäeval oma otsuse ülemkohtus teatavaks tegi. Louise karjus kohtunikule solvanguid ja viidi pisaraist märjana kohtusaalist ära. Teised pereliikmed tormasid kohtusaalist välja ja kohtunik tegi otsuse ettelugemisse hetkelise pausi, et kära vaibuks.

Kohtunik McCallum leidis, et Gittany oli Harnumi surma hommikul “kontrollimatu” raevu seisundis, olles äsja teada saanud, et naine kavatseb tema juurest ära minna.
“See raev ei vaibunud ja ta kandis selles seisundis olles naise rõdule ja viskas üle rõduääre alla,” ütles kohtunik McCallum.

Otsuses, mille ettekandmine võttis üle nelja tunni, andis kohtunik Gittany iseloomule hävitava hinnangu, leides, et mees oli Harnumi suhtes “kontrolliv, domineeriv ja aeg-ajalt vägivaldne”. Kohtuniku sõnul valetas Gittany „mängleva kergusega“ ja moonutas tõde, püüdes naist, kelle ta oli mõrvanud, halvas valguses näidata.

“Paljudel kordadel jahmatas süüdistatav mind oma ütlusi andes sellega, et ta mängis nagu mingit rolli, rääkides lugu, mis küll justkui sobis objektiivsete tõenditega kokku, kuid ei midagi enamat,” ütles McCallum. “Tema jutustus sellest, mis juhtus, põhines justkui laenatud üksikasjadel. Selles puudusid originaalsus ja nüansid, mis on omased reaalsele kogemusele.“

Lisa Harnumi pereliikmed naeratasid ja embasid üksteist, kui otsus oli teatavaks tehtud.
Avalikkuse tähelepanu köitnud kohtuasjas väitis süüdistaja, et Gittany viskas Harnumi 30. juulil 2011 nende 15. korrusel asuva korteri rõdult alla, olles „ohjeldamatus“ raevus selle üle, et naine kavatses ta maha jätta.

Gittany kinnitas, et on süütu, väites, et Harnum jooksis ise rõdule ja kadus üle selle serva, kuigi mees püüdis temast meeleheitlikult kinni haarata.

Kohus kuulis tunnistusi, mille kohaselt Gittany oli oma 30-aastase kanadalasest pruudi suhtes jõhker ja kontrolliv, allutades ta „kõige intensiivsemale järelvalvele“, mida on võimalik üldse ette kujutada.

Gittany paigaldas oma korterisse kaamerad ja kasutas spetsiaalset arvutiprogrammi Harnumi tekstisõnumite, e-kirjade ja internetikasutuse jälgimiseks. Ta väitis, et tegi seda seetõttu, et naisel oli mingi saladus, mida ta keeldus mehega jagamast.

Tekstisõnumitest selgus, et Gittany oli teiste meeste peale nii armukade, et Harnum pidi temaga koos väljas käies enda ette maha vaatama, sai kohus teada.

Gittany möönis tunnistust andes, et mõned tema teod olid Harnumi suhtes kontrollivad, kuid ta eitas rõhutatult ja korduvalt süüdistust, mille kohaselt ta naise rõdult alla viskas.
Kuuskümmend üheksa sekundit enne naise surma jäi Gittany valvekaamera ette, kui ta tiris Harnumit tagasi korterisse ja naine karjus: „Aita mind, jumal aita mind“.

Ent kaitsja väitis, et Harnum, kes kannatas buliimia all, võis ronida üle rõdu selleks, et Gittany eest põgeneda, püüdes inimeste tähelepanu pälvida või enesetappu sooritada.