CEDAW ja Eesti kuulamine

Vägivallaohver läheb politseijaoskonda, et teha avaldust lähisuhtevägivalla kohta. Uurija ütleb talle: „kui ma hakkan siin teie koduste probleemidega tegelema, panen end kolmeks tunniks kinni ja abivajajad jäävad abita. Tahate seda?“. Meie keskuse tavaline ohver vabandab ja läheb ära. Sest „teistel on päris probleemid“.

Pole oluline, kui hästi on koostatud seadusandlus, kui selle juurutamine ja järelvalve on jäänud poolikuks.

Eesti on liitunud mitmete konventsioonidega, mis peaksid tagama inimõigused kõigile Eestis elavatele inimestele. Naiste õigustega on otseselt seotud kaks: Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon (ÜRO CEDAW[1]) ja Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise[2] Euroopa Nõukogu konventsioon. Eesti ühiskonnas on üle 53% naisi, mis võiks anda suurema sõnaõiguse igapäevaelus kaasa rääkimiseks, aga vaadates otsustavate positsioonide jaotust, on proportsioon silmapaistvalt naiste kahjuks. See võib olla ka põhjuseks, miks on diskrimineerimise ja vägivalla all kannatajate toetamise arengud nii aeglased – juhtpositsioonidelt ei tule piisavalt survet ega tuge, et muudatusi struktuurselt läbi viia.

17.mail toimus Genfis, ÜRO keskuses CEDAW komitee järjekorras seitsmes kuulamine[3] [4]. Komitee teeb riikidele perioodilisi ülevaatuseid ning sõltuvalt toimunud arengutest, annab soovitused, mida järgneval perioodil muuta tuleb.

Eesti annab aru 8-aastases tsüklis, raporteerides kahe 4-aastase perioodi kohta korraga.

Sellised perioodilised ülevaatused on heaks võimaluseks teha tagasivaade ja vaadata üle konkreetse teema areng (või taandareng). Vabaühenduste jaoks on see võimalus anda omalt poolt komitee liikmetele infot selle kohta, kuidas paistab reaalne pilt abivajajate vaatenurgast. Seda nimetatakse variraportiks ja sõltuvalt riigist võib see olla nii avalik kui anonüümne. Eesti on ohutu riik, kus on võimalik oma avaldused teha avalikult.

Vabaühendused ei ole alati varmad raporteid kirjutama või minema neid kohapeale kuulamisele kaitsma. Selleks võib olla mitmeid tegureid: pidev ressursipuudus ja alarahastatus; mõte, et sellest ei muutu midagi ja ei ole mõistlik niigi piiratud aega bürokraatiale kulutada; aga ka üldine teadmatus sellest, mis kasu selles protsessis osalemine annaks.

Siiski, lisaks teema arengu survestamisele riiklikul tasemel on variraporti koostamises osalemine kasulik ka vabaühendusele endale, sest see võimaldab tõsisemalt oma teema huvikaitset teha. Ja kui omalt poolt on antud sisend, mis valupunktid välja toob, on riigil (ehk peamiselt seadusandjatel aga ka täitmise eest vastutavatel ametnikel) kohustus neid järgmise aruandeperioodi jooksul parandada ja anda arengust aru vahepeal ja uuel aruandeajal.

Olin variraporti kirjutamisel osaline ja käisin Genfis ka Eesti aruande-vaatusel. Sel nädalal olid aru andvateks riikideks Eesti, Montenegro, Lõuna-Korea ja Singapur. Vabaühendustel oli võimalus anda oma sisend esmaspäevasel avalikul kuulamisel [5] ning järgnevatel päevadel kuulati ja küsitleti riikide delegatsioone. CEDAW liikmed küsivad neil kohtumistel täpsustavaid küsimusi, et toimuvast selget ülevaadet saada ning koostada võimalikult õiglane ülevaade riigis toimuva kohta.

Mis on 8 aasta jooksul muutunud?

Kuigi areng on toimunud ja muist sellest ka avalikkuses näha, on väga palju teha, et elu oleks tasakaalus ja kõigil siin hea kasvada, elada ja elust rõõmu tunda. Paar suurimat probleemi on järgnevalt kirjas.

Eestis jätkuvad probleemid naiste esindatusega juhtpositsioonidel – nii poliitikas kui suurfirmade juhtkondades. Tõesti, peaminister on Kaja Kallas, aga riigikogus on esindatus jätkuvalt 29,7%. Naisi on elanikkonnast 53%. Samas tempos orgaanilist osakaalu tõusmist võime oodata 100 aastat ja enam.

Suurfirmade juhtimise juures on naisi alla 10%, kuigi ei tahaks uskuda, et naised oleksid iseloomuomadustelt nõrgemad. Ana Botin, Santander panga juht, ütles hiljutises intervjuus, et ta on oma karjääri jooksul intervjueerinud palju töölesoovijaid. Ning huvitav on alati see, et mehed kandideerivad ametile, kui neil on 30-40% vajalikust kvalifikatsioonist. Naised vaid siis, kui neil on 110%. Lihtsustatult võiks öelda, et miks naised siis ei kandideeri? Ehk seetõttu et ei küsita, kuidas nende ambitsioone toetada saab.

Viimase kuulamise käigus märgiti tõsise puudusena ära ka see, et seksuaalkuritegude menetlemine ja nende üle kohtupidamine on puudulik. Seksuaalvägivalla kuriteod jõuavad harva kohtusse ning ka siis on süüdimõistmine pigem haruldane. 2023.aasta statistika[6] näitas, et 731-st registreeritud seksuaalkuriteost 637 olid toime pandud laste vastu ning vaid 94 täiskasvanute vastu (90% neist naiste vastu). See ei tähenda, et rohkemate naiste vastu neid toime ei panda, vaid politseisse esitatud avaldusi pole kas tõendite kõrge tõendusläve tõttu võimalik menetleda või ohvrid ei lähe avaldust üldse esitamagi, sest kohtus toimuv on ohvri jaoks väga karm katsumus.

Veel üks suur probleem on perevägivalla ohvritest laste solgutamine hooldusõiguse ja laste elatisraha kohtuvaidlustes. Lapsi kasutatakse vägivallatsejate poolt vahendina, millega oma võimu ja kontrolli säilitada. Kuna tsiviilkohus, kus neid menetletakse, ei võta arvesse lõppenud suhtes toimunud ja tõendatud vägivalda, on lihtne seda aastaid jätkata.

Seda, mida CEDAW veel leidis ning mille parandamist nõuab, saab lugeda sügisel, kui nende lõplik raport valmis saab.

Kui on huvi tutvuda sellega, kuidas teiste hiljutiste ülevaatuste tulemused olid, siis lähiajal andis Eesti aru ka üldise inimõiguste konventsiooni osas (UPR, 2021[7]) ning laste õiguste konventsiooni osas (mai 2024)[8].

 

Pille Tsopp-Pagan

Naiste Tugi- ja Teabekeskus

Tegevjuht                                                      Tartus, mai 2024

[1] Konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta–Riigi Teataja

[2] Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon–Riigi Teataja

[3] https://webtv.un.org/en/asset/k19/k19i7ubk69

[4] https://webtv.un.org/en/asset/k1k/k1k2jbtodt

[5] https://webtv.un.org/en/asset/k1v/k1vqt1kwr5

[6] Seksuaalkuriteod | Kuritegevus 2023 (just.ee)

[7] Eesti inimõiguste olukorra ühisaruanne – Eesti Inimõiguste Keskus (humanrights.ee)

[8] Lastekaitse Liit » Eesti riigi istung Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta ÜRO Lapse õiguste komitees!

 

Pille Tsopp-Pagan’i osavõttu üritusest toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital summas 400 €.