Seksuaalvägivallast

Seksuaalvägivalla infovoldik.

Seksuaalsest vägivallast saame rääkida siis, kui inimene on sunnitud millegi seksuaalsega kokku puutuma oma tahte vastaselt. Seksuaalse vägivalla liike on palju – alates „liputamisest“ ja piilumisest kuni seksuaalse rünnaku ja vägistamiseni. Seda võib juhtuda igaühega – naistega, meestega, tüdrukutega, poistega – sõltumata vanusest, rassist, seksuaalsest orientatsioonist ja religioossest taustast.
Mitte keegi ei ole seksuaalset vägivalda ära teeninud ega selle toimepanemist ise esile kutsunud. Sõltumata sellest, kus sa olid, mida sa seal tegid, mis sul seljas oli, mida sa ütlesid, kas sa olid purjus või narkouimas, sa ei ole seda ära teeninud. Vastutus seksuaalse vägivalla eest lasub alati selle toimepanijal, mitte sinul.
Uurimused on näidanud, et naised langevad kõige sagedamini mõne sellise inimese vägivalla ohvriks, keda nad tunnevad ja usaldavad. Selleks inimeseks võib olla sinu meessõber, abikaasa või partner ja selline vägivald võib toimuda lähisuhte raamides. Seda inimest võib omakorda olla lapsena seksuaalselt väärkohelnud mõni talle tuttav täiskasvanu.
Sul on alati õigus seksist keelduda, sõltumata sellest, kas sul on selle inimesega kunagi varem olnud mõni vastastikusel nõusolekul toimunud seksuaalne kontakt või mitte.

Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes
Naine, keda tema partner on löönud, võib alatiseks kaotada soovi seksuaalsuhte järele juhul, kui ei toimu vajalikku taastumisprotsessi. Enamasti muutuvad seksuaalsuhted pärast vägivallajuhtumit dramaatiliselt. Just seksuaalsfäär võib olla valdkond, milles naine tajub ikka ja jälle oma haavatavust ning millega võib kaasneda ka hirm. See võib viia püüdeni seksuaalakti vältida või alateadliku tagasitõmbumiseni – naine küll osaleb seksuaalaktis, kuid jääb sealjuures passiivseks. Paljud naised, keda on löödud, kinnitavad, et hilisem seksuaalsuhe on nende jaoks raske katsumus, kuna  nad ei suuda selles sfääris usaldada partnerit, kes on nende usaldust kuritarvitanud. Samas võib naise tagasitõmbumine kaasa tuua uusi süüdistusi, mees võib naisele ette heita külmust ja hoolimatust (“Näed nüüd, mina tahan ju hea olla, aga sa ise ei taha”, “Miks sa pead halba meeles?”).

Kui sind on äsja vägistatud või seksuaalselt rünnatud:
• Katsu jõuda kuhugi, kus sa tunned end turvaliselt.
• Hoia end soojas ja joo rohkelt vedelikku.
• Kui võimalik, palu, et mõni sõber või muu usaldusväärne isik viibiks sinu juures.
• Lase oma perearstil või haiglas üle vaadata ja dokumenteerida kõik vigastused.
• Kui sa soovid rünnaku kohta algatada ametliku menetluse, võta ühendust politseiga, et sulle tehtaks esimesel võimalusel kohtumeditsiiniline läbivaatus. Uurijatel on vaja koguda juhtunu nii palju tõendusmaterjali kui võimalik. Seega ära enne seda pese, söö ega joo.
• Kui sa vahetad riideid, pane need kilekotti ja anna kogu täiega üle politseile.
• Ütle politseile, kui sul on kahtlusi, et sulle anti uimasteid või sinu joogi sisse lisati mingeid aineid. Politsei korraldab sel juhul sinult uriini- ja vereproovi võtmise.
• Sulle võib antud hetkel tunduda, et sa ei soovi asjale ametlikku käiku anda, kuid on võimalik, et sa soovid seda hiljem siiski teha. Seega hoia alles riided, mis sul rünnaku ajal seljas olid, ära pese neid ja pane need kilekotti hoiule.
• Kui sa ennast pesed, kasuta selleks tualett-tarbeid, mitte majapidamises kasutatavaid puhastusvahendeid, kuna viimased võivad olla nahale kahjulikud.
• Kui sul oli potentsiaalselt võimalik rasestuda, peaksid kaaluma SOS-pilli võtmist (seda saab kasutada 72 tundi pärast seksuaalvahekorra toimumist). Võib-olla peaksid selles osas konsulteerima arstiga.
• Pöördu arsti poole, kui sul on kahtlus, et võisid saada mõne suguhaiguse.

Tunded, mis kaasnevad vägistamise või seksuaalse rünnakuga
Iga inimene reageerib traumeerivatele sündmustele erinevalt. Ükskõik, millised sinu tunded on, need on igal juhul loomulik reaktsioon juhtunule. Allpool on toodud mõned näited. Ent on võimalik, et sinu puhul ei avaldu ükski nimetatuist. Ükskõik, millised on sinu tunded, ära kõhkle abi otsimast, kui seda vajad.
• Kui rünnak toimus alles äsja, võid sa olla šokis. See võib tähendada, et sa tunned täielikku tuimust ja emotsioonitust, ei suuda juhtunut uskuda, nutad, värised, naerad või tunned, nagu oleksid haigeks jäänud.
• Sulle võib tunduda, et oled juhtunus vastutav ja süüdi.
• Sul võib esineda õudusunenägusid ja unehäireid.
• Sa võid juhtunut vaimusilmas uuesti läbi elada (ootamatud mälupildid), mälupilte võivad vallandada teatud helid, olukorrad või lõhnad ja need võivad sinus esile kutsuda suurt hirmu.
• Sa võid kaotada enesekindluse, usaldus iseenda ja teiste vastu võib väheneda.
• Sa võid tunda end väärtusetuna või ennast vihata.
• Sul võib esineda raskusi igapäevase eluga toimetulekul.
• Sa võid tunda viha ja sind ümbritsevate inimeste peale kergesti ärrituda.
• Sa võid tunda end juhtunu tõttu räpase ja häbistatuna.
• Sa võid olla masenduses, endast väljas ja nutualdis pikemat aega.
• Sul võivad peas mõlkuda enesetapumõtted.
• Sul võib esineda teatud inimeste, kohtade või üksiolekuga seotud hirme.
• Sinu seksuaalelus või lähisuhtes võivad üles kerkida probleemid.
• Kui sul esineb mõni ülalloetletud tunnetest, on kindlasti asjakohane otsida abi.

Toimetulek pärast seksuaalset vägivalda
Anna asjadele paikaloksumiseks aega. Ükski aeg pole liiga pikk ega liiga lühike, kui jutt on ajast, mis kulub sellisest kogemusest ülesaamiseks.
Sul võib olla sellel ajal raskusi keskendumisega enda eest hoolitsemisele, kuid on siiski oluline, et sa magaksid ja sööksid nii hästi kui võimalik. Olukord võib tunduda sulle palju hullem, kui sa oled lisaks veel ka väsinud või näljane.
Sa ei pea kõigega üksi hakkama saama.
Räägi oma tunnetest ja mõtetest mõnele usaldusväärsele sõbrale või pereliikmele, oma partnerile või mõnele inimesele, kes on ise midagi sarnast läbi elanud.
Samuti on sul kindlasti võimalik rääkida juhtunust mõne ohvriabiorganisatsiooni või naiste varjupaiga spetsialistidele.

Politsei/ametivõimude teavitamine
See on sinu otsustada, kas sa soovid juhtunu kohta ametliku menetluse algatada või ei, kas sa teed seda nüüd või – isegi aastaid – hiljem. Kui sa otsustad teavitada juhtunust politseid/ametivõime, siis tasub kutsuda kaasa mõni sõber või sugulane, kes saab sulle toeks olla.
Ametliku menetluse algatamisel saavad sind aidata ka ohvriabiorganisatsioonid ja naiste varjupaigad.

Vägistamisohver

Vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistajaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad sageli teataval määral vastutust või süüd juhtunu suhtes, jääb vastutus teo eest siiski vägistaja kanda. Vägistamine on agressiooni ja/või vägivallaakt, mille motivatsiooniks on viha, tahtmine saavutada kontrolli ja alandada, selle käivitajaks on vaid harva seksuaalne iha. Paljud vägistajad vägistavad korduvalt. Seni pole suudetud leida seost, et naised, keda on vägistatud, oleksid käitunud kuidagi teisiti kui ülejäänud naised. Näiteks liigub meie tänavatel massiliselt väljakutsuvalt riietatud ja käituvaid naisi, kellega seda ei juhtu kunagi. Vägistajad on tunnistanud, et nad on vägistanud pigem juhtudel, kui neil on alust arvata, et tegu ei tule välja, mitte naise välimusest või käitumisest tulenevatel ajenditel.

Vägistaja tekitab ohvris oma tegevusega surmahirmu, mis sageli halvab viimasegi mõtlemis- ja tegutsemisvõime. Samas pole niisuguses situatsioonis olemas ainuõigeid ja täiesti valesid käitumisvorme. Mõnel juhul ehmatab ja hirmutab vägistajat karjumine, teistel juhtudel võib vägistaja sellele vastata lisaks kõigele muule löömisega, lootuses niiviisi ohvrit vaigistada. Seega pole mõtet end hiljem vaevata mõttega: Mida ma oleksin pidanud teisiti tegema? See ei muuda olukorda ega tee enesetunnet paremaks. Vastutus teo eest lasub vägistajal.

Mida Sa saad enda heaks teha?
•    Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel pole õigustust. Keegi ei ole vägistamist ära teeninud.
•    Räägi kellelegi juhtunust. Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi. Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu saad helistada, kui Sul on raske, ja jäta see kohta, kust võid selle igal ajal leida.
•    Võta endale aega. Ole endaga kannatlik, tervenemisprotsess võib olla keeruline ja võtta aega. Julgusta ennast ja ära heida meelt, kui märkad tagasiminekuid. Kui tunned, et vajad vaikust ja puhkust, püüa leida võimalus paar päeva töölt puududa või loobuda mõningatest igapäevastest kohustustest. Jälgi, et sööksid ja magaksid korralikult. Kui Sul on raskusi uinumisega, võib abi olla enesesugestioonist. Korda endale näiteks: olen lõdvestunud ja soojas, olen kaitstud ja hoitud, homme on parem päev.
•    Hoolitse oma turvalisuse eest. Mõte, et vägistamine võiks korduda, võib tekitada kannatanus suurt hirmu. Tee midagi, et hirmust vabaneda. Avalda oma soove. Näiteks kui Sa soovid, et mõni sõber oleks paar päeva Sinu läheduses, ära häbene seda temalt paluda.Keskenduda tasuks järgmistele punktidele, need aitavad tagada turvalisuse tunde ka tulevikus:

Sul on õigus otsustada oma kehaga toimuva üle.
•    Usalda oma instinkte ja tundeid. Usalda oma sisemist häält, kui see ütleb, et midagi on kahtlane, olukord kipub ohtlikuks.
•    Alkohol ja narkootikumid muudavad Su haavatavaks. Kui siiski tahad neid kasutada, tee seda turvalises keskkonnas. Jää alati nii kaineks, et suudaksid ise koju minna.
•    Kaalu enesekaitsekursustele minekut. Oskus ennast kaitsta annab sisemist tasakaalu ja turvatunnet. Paljud kannatanud on leidnud, et enesekaitsekursus on neil aidanud vabaneda vihast ja hirmutundest.

Otsusta, kas teatada politseisse või mitte.
Kahjuks on otsus, kas teatada politseisse / muudesse instantsidesse või mitte, üks esimesi, mida Sa pead tegema. Teatamine võib hetkel olla asi, millele Sa kõige vähem tahaksid mõelda, kuid oluline on olla teadlik olemasolevatest võimalustest.

Esiteks on teatamine/mitteteatamine otsus, mille ainult Sina saad teha. Kui Sinus valitseb segadus, võib abiks olla nõupidamine usaldustelefoni töötajaga. Kui Sa tahad pöörduda politseisse, siis ole teadlik sellest, et politsei ja meedikud saavad tegutseda seda tulemuslikumalt, mida varem Sa seda teed (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast juhtumit). Enne meditsiinilist läbivaatust ei tohiks Sa käia duši all ega pesta hambaid. Kui Sa tahad enne seda vahetada riideid, säilita seljas olnud riideid eraldi paberkotis.

Anna endale võimalus oma tunded välja elada. Seksuaalse rünnaku tagajärjel ilmnev emotsionaalne trauma on sageli suurem kui füüsilised probleemid. Tavalisteks reaktsioonideks on šokk, segadus, hirm, ärevus, depressioon, viha, abitus. Paljudel inimestel vallanduvad tahtmatud füüsilised või emotsionaalsed reaktsioonid, nt nutt, ohjeldamatu karjumine, aga ka täielik apaatsus. Ükski nendest pole väär ega sobimatu.

Hilisemad füüsilised reaktsioonid, mis võivad kaasneda:
•    unehäired (uinumishirm, painavad unenäod)
•    söömisharjumuste muutumine
•    nähtava põhjuseta füüsiline ebamugavustunne, valu
•    peavalu, kehalised pingeseisundid

Emotsionaalsed reaktsioonid, mis võivad kaasneda:
•    kõrgenenud hirmutunne
•    tujukus, kerge ärrituvus
•    segadus
•    katse blokeerida kõike rünnakuga seonduvat
•    sõltuvus- ja jõuetustunne
•    viha, vaenulikkus (nii vägistaja, kohtusüsteemi kui ka lähedaste suhtes)

Otsi toetust ja abi. Isegi pärast esmase šoki möödumist võib juhtunu end vahel ootamatult meelde tuletada. Sind võib tabada isoleerituse tunne, enesesüüdistus, hirm, vajadus juhtunut eitada. Sul võib olla probleeme seksuaalsuhetes. Need reaktsioonid on Sinu olukorras täiesti normaalsed. Kui tunned, et need hakkavad Sul üle pea kasvama ja normaalset igapäevaelu liialt häirima, otsi leevendust mõne lähedase inimese või professionaalse nõustaja käest.

Email this to someoneShare on Google+Tweet about this on TwitterShare on Facebook
If you thought this page is useful to your friend, use this form to send.
Friend Email
Enter your message