Perevägivald

Põhimõtteliselt võib igaüks sattuda perevägivalla ohvriks. Vägivald võib tabada nii vanemat, teismelist kui keskealist naist, sõltumata elukutsest, majanduslikust edukusest või haridustasemest. See võib tabada naist nii enne kooselu, kohe pärast kooselu algust kui ka alles kümne aasta pärast. Perevägivald ei sobi mingite mudelite või stereotüüpide raamidesse. Vaatamata asjaolule, et enamus perevägivalla-teemalist kirjandust kasutab sootuid termineid nagu “koduvägivald” või “vägivald partneri vastu”, tabab vägivald lähisuhtes 90-95%-il juhtudest naisi. Samas esineb vägivalda ka lesbilistes ja homoseksuaalsetes suhetes.

Kas Sinu partner on kunagi teinud midagi järgnevast loetelust?

  • manipuleerinud Sind valede ja vastuolulise käitumisega
  • naeruvääristanud või solvanud Sinu kõige pühamaid tõekspidamisi
  • avaldanud Sinu suhtes pidevat õigustamatut kriitikat
  • alandanud Sind kahekesi olles või avalikult
  • peksnud puruks mööblit või muid esemeid
  • ähvardanud noa või relvaga
  • kontrollinud Sinu käike, suhteid, rahakasutust
  • teinud ainuisikuliselt kõik teisse mõlemasse puutuvad otsused
  • ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha
  • ignoreerinud Sinu tundeid

Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi.

Kui sa oled langenud perevägivalla ohvriks, on sinu esmaseks mureks mõelda enda ja oma laste ohutusele. Mõtle läbi põgenemisplaan – kuhu minna ja kuidas.

Usalda oma instinkte: kui sul on tunne, et sa oled ohus, siis on üsna tõenäoline, et sa seda tõesti oled. Püüa pääseda ohutusse kohta nii kiiresti kui võimalik.

Kui oht on käegakatsutav, saad kutsuda politsei ja paluda end viia varjupaika. Tihti nõuab selline julge tegutsemine pealehakkamist ja otsustusvõimet, kuid sellega võid päästa nii iseenda kui oma lapsed perevägivalla kordumisest tulevikus.

Kui sul on vigastusi, hoolitse selle eest, et saaksid esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad kui sulle esmapilgul tundub. Jälgi, et sinu vigastused dokumenteeritaks (nt traumapunktis, politseis), sest sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda.

Kui vägivald on korduv, aruta vägivallavabal perioodil oma lastega, mida nad saaksid teha, kui peaks toimuma uus vägivallajuhtum. Küsi nende arvamust ja soove, mida tuleks ette võtta. Anna neile võimalus end tühjaks rääkida.
Pea meeles, keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist.

Toetavad laused meeldejätmiseks:
• Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse.
• Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus.
• Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist.
• Väärin, et minusse suhtutaks respektiga.
• Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, kes löövad ja keda lüüakse.
• Väärin turvalist ja õnnelikku elu.
• Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida.
• Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.

Perevägivallal pole õigustust. See purustab perekondi ja elusid. Vaja on rakendada kõiki meetmeid, et lõpetada vahetu vägivallaoht ja peatada vägivallatsükli toimimine. Selleks ei piisa ainult ohvri toetamisest ja aitamisest, vaid tööd tuleb teha ka vägivallatsejaga. See on eluliselt tähtis, sest vastasel juhul säilib oht, et ka siis, kui praegune ohver vägivaldsest lähisuhtest lahkub, leiab vägivallatseja peagi järgmise, kellega kõik kordub sama mudeli järgi. Abi vajavad mõlemad pooled.

Miks kasutab vägivallatseja oma partneri vastu vägivalda?

Vägivalda kasutab inimene, kellele on seda õpetatud. Suur osa vägivallatsejaid on oma käitumismallid omandanud otsese jälgimise kaudu oma perekonnas. Lapsena kogetud vägivaldne (nii füüsilise, psüühilise kui seksuaalse vormina) käitumine andis neile ellu kaasa vastava käitumismudeli. Sageli puudub sellisel inimesel iseseisvat elu alustades teadmine tervislikumatest alternatiividest. Kriisisituatsioonis pöördutakse lahenduse leidmiseks lapsepõlvest tuttavate tegutsemisstrateegiate poole.

Vägivallatsejad kasutavad vägivalda selleks, et saavutada võimu ja kontrolli oma partneri üle. Vägivaldses käitumises võib sisalduda füüsiline ja psüühiline, emotsionaalne ja majanduslik kontroll. Traditsiooniline arusaam vägivallatsejate aitamisest on, et nad peaksid õppima oma vihast “võitu saama” ja lahendama konfliktid mittevägivaldselt. See arusaam on aga ekslik, kuna vägivallatsejad suudavad sageli väga hästi oma viha taltsutada ega ründa kunagi näiteks oma ülemust või sõpru, kuigi nad võivad olla nende peale vihased. Pigem tuleks keskenduda sellele, et muuta vägivallatseja usku, nagu oleks tal õigus kontrollida teist inimest. Vägivallatsemine – kaugel sellest, et olla kontrollimatu akt – on konkreetselt kontrolli saavutamiseks välja töötatud valik. On oluline, et vägivallatseja suudaks endale teadvustada, et vastutus vägivallaaktide eest lasub temal ning vägivaldsete käitumis- ja mõtlemismallide muutmine on tema enda huvides.

Email this to someoneShare on Google+Tweet about this on TwitterShare on Facebook
If you thought this page is useful to your friend, use this form to send.
Friend Email
Enter your message